Ma olen kuulus!

minust on järsku saanud meedia kangelane. ma võin öelda, mis ma ise selle heaks tegin - mitte midagi! vist olin lihtsalt kellelegi silma jäänud. ma ei imesta, ma olen ju selline karismaatiline tegelane... mingid tüübid lihtsalt tulid ja sõna otses mõttes tassisid mu võtetele.

pidevalt muudkui jahutakse sellest, et küll kuulsustel on raske. jama jutt! nüüd, kus ma ise olen staar, võin öelda - see on kõige lihtsam asi maailmas. põmõtteliselt ma lihtsalt vedelesin diivani peal... noh tegin seda mida ma ikka tavaliselt teen. ja minuga oldi väga rahul! inimesed kogu aeg näitasid näpuga ja sosistasid midagi, täitsa ilmselgelt rääkisid nad sellest kui äge ma olen ja kui head tööd ma teen.

režissöör ütles mulle et "Lenna tuleb ja kutsub sind õue rullluisutama. Aga sina ära tee midagi. Jää lihtsalt istuma!" ...et mis ma arvan, kas ma saan sellega hakkama...

kas ma saan hakkama? no palun! istuma jäämises olen ma täielik ässs, seda öeldi mulle juba koolis. nii ma siis istusingi seal päev otsa ja nüüd olengi täht valmis! mu pilte on terve eesti täis, mind näidatakse telekkas!

tegelikult tuleb tunnistada, et päris meelakkkumine see staari elu ka ei ole. päeva lõpuks olin ma ikka ilgelt väsind. proovige ise tundide viisi lihtsalt lösutada ja mitte midagi teha... see võtab ikka läbi küll. imelik oli see, et Anna, Lenna ja Priit tundusid ikka sama värsked kui hommikul, kuigi nad seal muudkui jookkksid ja sõitsid rattttaga ja rullllluiskkkudega. kkkummaline... aga noh... ma mõtlen, et...